Kaart - Oldenburg

Oldenburgi kesklinn, sealhulgas [[Püha Lamberti kirik]]

Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal. Linna ametlik nimi on Oldenburg (Oldb) (Oldenburg in Oldenburg), et mitte segi ajada Oldenburg in Holsteiniga.

Linna pindala on 102,96 km². 1. novembril 2019 elas seal 170 023 inimest.

Prantsuse anneksiooni ajal (1811–1813) oli see tuntud ka kui Le Vieux-Bourg.

Linn asub Hunte ja Haareni jõe ääres, sellest ida pool on Bremen ja lääne pool Groningen (Holland).

Linnast on pärit Oldenburgi dünastia. Enne Saksa keisririigi lõppu (1918) oli see Oldenburgi monarhide halduskeskus ja elukoht.

Arheoloogiliste leidude järgi sai asustus alguse 8. sajandil. Paika on esimest korda mainitud 1108. aastal nimega Aldenburg – seoses Egilmar I-ga, keda peetakse esimeseks Oldenburgi krahviks. Linna muutis tähtsaks tema asukoht laevatatava Hunte jõe koolmel. 1345. aastal sai see linnaõigused. Oldenburgist sai pealinn Oldenburgi krahvkonnale (hiljem Oldenburgi hertsogkond, suurhertsogkond ja Vaba Riik), mis oli väike riik palju võimsama hansalinna Bremeni varjus. Krahvkonda valitses Oldenburgi dünastia, mis tõusis hiljem Taani troonile.

17. sajandil oli Oldenburg kolmekümneaastase sõja ajal jõukas linn ning selle rahvaarv ja mõjuvõim kasvasid järjepidevalt. 1667. aastal tabas linna katastroofiline katkuepideemia ja varsti pärast seda laastas Oldenburgi tulekahju. Taani kuningaid, kes olid samal ajal ka Oldenburgi krahvid, ei huvitanud linna seisukord ja see kaotas oma endise tähtsuse. 1773. aastal Taani võim lõppes. Alles siis ehitati linna hävinud hooned uusklassitsistlikus stiilis ümber.

Oldenburgi loss

Pärast Saksa keisri Wilhelm II troonist loobumist seoses Saksa keisririigi kurnatuse ja lüüasaamisega esimeses maailmasõjas lõppes 11. novembril 1918 monarhia Oldenburgis samuti Oldenburgi suurhertsogi Friedrich August II troonist loobumisega. Suurhertsogkonnast sai nüüd Oldenburgi Vaba Riik (Freistaat Oldenburg), linn jäi selle pealinnaks.